Võistlusala ning kontaktvööndit analüüsides on lähtutud hoone mahtude kavandamisel päevavalguse liikumisest kinnistul. Hoone on paigutatud kinnistu suhtes selliselt, et hoone hoone esine ruum jääks valguseküllane ning aktiivselt kasutatav. Valguserohke ruum, mida ei varjuta hoonemahud, on sõbralik väliruum ning aktiviseerib ja soodustab hooneesise väliala kasutamist.
Hoone on jaotatud mõtteliselt kolmeks suuremaks mahuliseks tervikuks. Selline jaotus toob mahtudesse rohkem dünaamikat, elavdab hoone fassaadirütmi ning jaotab hoone väiksemateks osadeks. Jaotatud rütm võimaldab hoonet hoomata rohkem inimmõõdulisemana ning samuti tagab rohkem välisseina pinda, et tagada loomulik valgus kõikides klassiruumides ning kabinetides.
Väliruumi kavandamisel on olulist rõhku pandud tegevusaladele, õppe-kui-mäng konteptsioonile ning rohelusele ja liigirohkusele. Kohalike liikidega kiviktaimla võimaldab õpilastel iseseisvalt kasvatada erinevaid madaltaimestiku liike. Bioloogiliselt mitmekesiste taimekogumite rajamine võimaldab pakkuda elupaiku erinevatele liikidele ja parandada ökosüsteemi vastupidavust. Kasutades Eestile omaseid kohalikke liike on võimalik toetada kohalikke tolmeldajaid, et tagada jätkusuutlikus ja liikide säilimine.
Hoone arhitektuurne lahendus on kujundatud silmaspidades ajas püsivat ning jätkusuutliku ehitust. Jälgitud on ka ehitusmaksumust kui ka optimeeritud on ehitusplatsi kulusid kasutades valmiselemente. Hoone põhiosa fassaadilahendus on esimese korruse pinnas valge puhas betoonpind ning hoone teine korrus on moodustatud kaarjasse kujusse pandud vase toonis puitlaudisest puitraamistikul. Teine korrus on eenduv.
Eenduv osa varjestab esimese korruse aknapindasid ning teise korruse kaared ning ribid varjestavad teise korruse aknapindasid. Spordihoone maht on puitlaudisest millel on erineva sammuga puitlipid.
