Võru Kannel kultuuritegevuse keskusena on Võru linna ja kogu piirkonna kultuurielus täitnud
läbi ajaloo märgilist rolli, Kandle aed kui linnaruumi tähelepanuväärne osa ja kohaliku identiteedi kandja võimendab seda veelgi. Kontseptsioon lähtub põhieesmärgist kujundada ajalooline Kandle (suve)aed ümber mitmekesise kasutusvõimalusega, ajaloolist pärandit tutvustavaks ning samaaegsaelt kaasaegse avaliku ruumi põhimõtteid järgivaks väliruumiks, mis pakub nii kultuurilisi elamusi kui ka lihtsalt vaba aja veetmise võimalusi, olles avatud kohtumispaigaks kõigile linna külalistele. Projekteeritud lahenduse juhtmõtteks on: ka täiesti esmakordselt Kandle aeda astuja peaks saama isikliku tunnetuse, et viibib ajaloo- ja kultuuripärandit väärtustavas avalikus ruumis, millel on rääkida oma lugu.

Projektlahendusega uuendatav Kandle aed saab olema ajalooliste/ajastuliste elementide ja värskemate lahenduste kooslus. Traditsiooniliselt võõrustatakse Kandle aias kontserte,etendusi, piirkonnaspetsiifilisi sündmusi ja teisigi üritusi. Lisanduvad aia kasutusfunktsioonid on näituseala, pillimängu ala, välikino. Uue lavatehnilise lahenduse abil suureneb pargiala kasutus kultuuriürituste toimumispaigana aastaringselt, millega mitmekesistatakse selle kasutust kõrghooajavälisel perioodil.

Maastikuarhitektuurne terviklahendus baseerub ajaloolise Kandle aia ruumistruktuuri taastamisel, olemasolevate toimivate osade (sh olemasolev kõrghaljastuse) säilitamises ja uute tegevusruumide loomises seni tähelepanuta jäänud alades. Kuna Kandle aias on omavahel põimunud mitmed ajastukihid, siis on kujunduses proovitud säilitada võimalikult palju seda, mis toimib. Nii mõnedki elemendid aias tulenevad võimaluste puudumisest (nt lookleva kujuga aed) või ootamatute võimaluste avanemisest (nt karu kuju). See kõik räägib selles kohas töötanud (ja jätkuvalt töötavate) inimeste nutikusest ning leidlikusest – asjaolu, mis on võimaldanud Kandle aial läbi kireva linna kultuuriloo igal ajastul uueneda, kohaneda ning ajaga kaasas käia.

Uus lavahoone on kavandatud suunaga Kandle kultuurimaja suunas, muutmaks kogu aeda kontserdipaigaks – nii nagu asetses 1921.a suveaeda rajatud esimene kõlakoda. Et võimaldada erineva suurusega ürituste läbiiimist, on lava pinda võimalik ajutiste lahendustegasuurendada. Samuti on võimalik suurendada pealtvaatajate ala, võimaldades laval toimuvat jälgida ka murualal.

Kontseptsiooni kohaselt ühendab Kandle aeda ja lava esinduslik sirge rada, mille sillutise sissepaigutatavatele pronksist plaatidele on graveeritud olulisemad kohalikku kultuurilukku läinudja/või Võru Kandle muusika- ja teatrieluga seotud isikute nimed, moodustades sellestomapärase „kultuurikuulsuste allee“. Esindusteest mõlemal küljel, projektala servades kulgevad vabakujulised sõelmeteed, mille äärde on kavandatud erinevad mängulisemad (sh helidega seotud) tegevused.

The post Võru Kandle aia rekonstrueerimine appeared first on Ignisarhitektuur.

Võtsime osa Narva Jõesuu kooli arhitektuuri konkursist ning meie töö saavutas esimese koha.

Narva-Jõesuu kool asub Poska tänava ääres linna keskuse lähedal. Hoone paikneb elamupiirkonna ja avaliku ruumi piiril, olles nii õpilastele igapäevane keskkond kui ka kogukonna jaoks oluline hoone. Tänava telg ja selge sissepääs loovad hoonele arusaadava orientiiri ning muudavad kooli leitavaks ja kutsuvaks.

Kool, kui avalik hoone, täiendab piirkonna linnastruktuuri, pakkudes samas kaasaegset ja inimkeskset arhitektuurikeelt, mis loob dialoogi Narva-Jõesuu miljöö ja looduskeskkonnaga.

Hoone tugevdab piirkonna linnastruktuuri – see seob endaga ümbritsevad tänavad, haljasalad ja liikumisteed. Jalakäijatele ja ratturitele on loodud mugavad ja turvalised ühendused, mis toetavad kooli rolli ligipääsetava ja avatud avaliku hoonena.

Maastikuarhitektuuri kontseptsioon on kujundatud tervikliku keskkonnana, kus hoone, väliruum ja ümbritsev maastik sulanduvad ühtseks tervikuks. Väliruumi struktuuri kujundavad diagonaalide võrgustikud, mis loovad selge ja dünaamilise liikumismustri. Need jooned suhestuvad hoone arhitektuurse rütmiga, kuid on samal ajal ka praktilised liikumisteed, mis ühendavad erinevaid funktsionaalseid alasid. Ranget liinivõrgustikku tasakaalustavad pehmed loodusrajad ja ümara vormiga taskud, mis pakuvad võimalusi mängimiseks, puhkamiseks või väikeses grupis õues õppimiseks. Nii tekib ruumiline kompositsioon, kus arhitektuurne täpsus ja looduse voolavus põimuvad harmooniliselt. Tulemuseks on mitmekesine, inimsõbralik ja kohapõhine väliruum, mis toetab koolikeskkonna aktiivset ja loovat kasutust.

Hoone fassaadimaterjalide valik lähtub eesmärgist siduda kooli kaasaegne arhitektuur ümbritseva keskkonna ja kohaliku kultuuripärandiga. Põhimaht – aula – on lahendatud heledatoonilise betoonpinnaga, mille matriitspind loob peene ja valgusega muutuvate varjude mängu. See annab hoonele väärika ja ajas püsiva ilme. Koolihoone ülemine korrus on kaetud peitsitud puitlaudisega, tuues esile inimlikkuse ja soojuse, samal ajal kui esimese korruse hall betoonpind loob soliidse ja tugeva aluse. Spordihoone mahtu iseloomustab samuti hele betoonpind, mida katab metallvõrk – see lisab hoonele kihilisust, loob dünaamilise valguse ja varju mängu ning rõhutab hoone sportlikku iseloomu.

Klaasfassaadid on lahendatud passiivse varjestusega, kasutades puit- ja metallribistust, mille mustrid on inspireeritud kohalikest rahvusmustritest. See annab hoonele selge identiteedi, luues seose piirkonna traditsioonide ja kaasaegse arhitektuuri vahel. Mustri diagonaalne ja rütmiline kordus toob kaasa visuaalse mitmekesisuse ning toimib ühtaegu nii päikesevarjuna kui ka dekoratiivse elemendina. Akna- ja metallidetailide mustjaspunane toon viitab rahvusmustrites esinevatele punastele vöökirjadele, lisades fassaadile erilise värviaktsendi, mis seob hoone visuaalselt Eesti kultuurilise pärandiga.

Fassaadilahenduses on puidumaterjal teadlikult planeeritud üksnes teise korruse mahule, et tagada selle parem säilimine ajas. Kuna esimene korrus puutub rohkem kokku pinnase lähedusest tuleneva niiskuse, vihmapritsmete ja mehaanilise kulumisega, on seal kasutatud halli tooni betoonpinda, mis on vastupidavam ja hooldusvabam. Puit paikneb kõrgemal tasandil, kus see on kaitstud otsese niiskuskoormuse ja mehaaniliste kahjustuste eest, säilitades oma esteetilise ja sooja ilme pikemas perspektiivis. Selline materjalide jaotus toetab hoone pikaealisust ning vähendab tulevikus vajalikke hoolduskulusid.

The post Narva Jõesuu kool appeared first on Ignisarhitektuur.

Võistlusega lahendati uue Keila kooli keskmise osa korpuse maht. Meie võistlustöö KEKO pälvis auhinnalise 3nda koha.
Võistlusala ning kontaktvööndit analüüsides on lähtutud hoone mahtude kavandamisel päevavalguse liikumisest kinnistul. Hoone on paigutatud kinnistu suhtes selliselt, et hoone hoone esine ruum jääks valguseküllane ning aktiivselt kasutatav. Valguserohke ruum, mida ei varjuta hoonemahud, on sõbralik väliruum ning aktiviseerib ja soodustab hooneesise väliala kasutamist.

Väliruumi kavandamisel on olulist rõhku pandud rohelusele ning liigirohkusele ning nende kohta teabe edasi andmisel õppetegevustesse. Rohealade taimestiku valikul arvestatakse aastaaegadega ning valitakse liigid, et igal aastaajal oleks väliruum nauditav. Kohalike liikidega kiviktaimla võimaldab õpilastel iseseisvalt kasvatada erinevaid madaltaimestiku liike. Bioloogiliselt mitmekesiste taimekogumite rajamine võimaldab pakkuda elupaiku erinevatele liikidele ja parandada ökosüsteemi vastupidavust. Kasutades Eestile omaseid kohalikke liike on võimalik toetada kohalikke tolmeldajaid, et tagada jätkusuutlikus ja liikide säilimine.

Hoone põhiosa fassaadilahendus on esimese korruse pinnas erinevas laiuses ribidega fassaadikivist, toon on oranzjas pruun. Hoone mahtude teised korrused on lahendatud vastavalt kas lamelltellise ning valgete fassaadilamellidega või siis hallikas toonis relieefse tsementkiud fassaadiplaadiga pruunikas-oranzide fassaadilamellidega. Fassaadimaterjalide valikul on arvestatud juba olemasolevate hoonete fassaade, et lahenduses ei kasutataks liiga erinevaid materjale. Sarnaste materjalide kasutus võimaldab rahuliku ja harmoonilise hoone fassaadide ilme.

Hoone plaanilahenduses on keskendutud lahenduse lihtsusele ja sisemisele funktsionaalsele loogikale. Funktsioonid on selgesti eristatud ning ruumi kasutajale lihtsasti mõistetavad. Hoone südamikuks on aula, mis avaneb sisehoovi suunas õue. Sisehoov mõjub ruumi pikendusena. Klaaspind on paigutatud hoone põhjapoolsesse külge, et vältida ülekuumenemist.

The post Keila kool appeared first on Ignisarhitektuur.

Eenduv osa varjestab esimese korruse aknapindasid ning teise korruse kaared ning ribid varjestavad teise korruse aknapindasid. Spordihoone maht on puitlaudisest millel on erineva sammuga puitlipid.

The post Arhitektuurikonkurss Kohtla-Järve Järve kooli projekteerimine appeared first on Ignisarhitektuur.

Lihtsad ristküliku kujulised mahud võimaldavad optimeerida välisperimeetrit, et tagada energiatõhusam lahendus. Ümbruskonna hoonetega paremini suhestumiseks on hoonele lisatud varikatus, mis lõikab hoone mahud omavahel lahti. Varikatus on planeeritud rohekattega. Rohekatus aitab vähendada katuse ülekuumenemist kui ka pakub silmailu ja rõõmu töötajatele. Katusehaljastuse kõrgus on vastav töölaua kõrgusega. Hoonele on lisatud viilkatused, mis vähendavad visuaalselt teise korruse suurust ning sobituvad keskkonda. Katused on omavahel ristlevad, et võimaldada pareminikatusekivi-päikesepaneelide tööd. Passiivse jahutuse tagamiseks on lisatud hoonele välisvarjestus teise korruse mahus. Esimese korruse mahus varjestuse lisamine ei ole vajalik, sest pikendatud varikatus täidab vastava eesmärgi. Varjestuse muster on inspireeritud Lääne-Virumaa vöökirja mustrist.

Hoone ruumiprogramm lähtub võistlusülessandes kajastud ruumiprogrammist. Hoone esiküljele on kavandatud avatud kasutuses olevad ruumid näiteks söögisaal ning spordiala. Büroopind on jaotatud vaiksemasse eraldatud tsooni esimese korruse tagumises fassaadipinnas ning teise korruse mahuna. Tööala on planeeritud avatud tööalana ning liigendatud erinevate väiksemate tegevusalade või ruumidega. Töökohtade eraldamiseks saab sisearhitektuurselt kasutada heliabsorbeerivaid paneele kui ka seljataguste varjestamiseks mõeldud taimeseinu või riiuleid.  Teisel korrusel paikneb nii evakuatsioonitrepina kui ka katuseterrassina töötav istumisala, kus on võimalik ilusa ilma korral kaasa võetud toitu tarbida.

The post Ühiskondlik hoone – RMK võistlus Ussimäel appeared first on Ignisarhitektuur.