Arhitektuurikonkursi I preemia auhind
Võtsime osa Narva Jõesuu kooli arhitektuuri konkursist ning meie töö saavutas esimese koha.
Narva-Jõesuu kool asub Poska tänava ääres linna keskuse lähedal. Hoone paikneb elamupiirkonna ja avaliku ruumi piiril, olles nii õpilastele igapäevane keskkond kui ka kogukonna jaoks oluline hoone. Tänava telg ja selge sissepääs loovad hoonele arusaadava orientiiri ning muudavad kooli leitavaks ja kutsuvaks.
Kool, kui avalik hoone, täiendab piirkonna linnastruktuuri, pakkudes samas kaasaegset ja inimkeskset arhitektuurikeelt, mis loob dialoogi Narva-Jõesuu miljöö ja looduskeskkonnaga.
Hoone tugevdab piirkonna linnastruktuuri – see seob endaga ümbritsevad tänavad, haljasalad ja liikumisteed. Jalakäijatele ja ratturitele on loodud mugavad ja turvalised ühendused, mis toetavad kooli rolli ligipääsetava ja avatud avaliku hoonena.
Maastikuarhitektuuri kontseptsioon on kujundatud tervikliku keskkonnana, kus hoone, väliruum ja ümbritsev maastik sulanduvad ühtseks tervikuks. Väliruumi struktuuri kujundavad diagonaalide võrgustikud, mis loovad selge ja dünaamilise liikumismustri. Need jooned suhestuvad hoone arhitektuurse rütmiga, kuid on samal ajal ka praktilised liikumisteed, mis ühendavad erinevaid funktsionaalseid alasid. Ranget liinivõrgustikku tasakaalustavad pehmed loodusrajad ja ümara vormiga taskud, mis pakuvad võimalusi mängimiseks, puhkamiseks või väikeses grupis õues õppimiseks. Nii tekib ruumiline kompositsioon, kus arhitektuurne täpsus ja looduse voolavus põimuvad harmooniliselt. Tulemuseks on mitmekesine, inimsõbralik ja kohapõhine väliruum, mis toetab koolikeskkonna aktiivset ja loovat kasutust.
Hoone fassaadimaterjalide valik lähtub eesmärgist siduda kooli kaasaegne arhitektuur ümbritseva keskkonna ja kohaliku kultuuripärandiga. Põhimaht – aula – on lahendatud heledatoonilise betoonpinnaga, mille matriitspind loob peene ja valgusega muutuvate varjude mängu. See annab hoonele väärika ja ajas püsiva ilme. Koolihoone ülemine korrus on kaetud peitsitud puitlaudisega, tuues esile inimlikkuse ja soojuse, samal ajal kui esimese korruse hall betoonpind loob soliidse ja tugeva aluse. Spordihoone mahtu iseloomustab samuti hele betoonpind, mida katab metallvõrk – see lisab hoonele kihilisust, loob dünaamilise valguse ja varju mängu ning rõhutab hoone sportlikku iseloomu.
Klaasfassaadid on lahendatud passiivse varjestusega, kasutades puit- ja metallribistust, mille mustrid on inspireeritud kohalikest rahvusmustritest. See annab hoonele selge identiteedi, luues seose piirkonna traditsioonide ja kaasaegse arhitektuuri vahel. Mustri diagonaalne ja rütmiline kordus toob kaasa visuaalse mitmekesisuse ning toimib ühtaegu nii päikesevarjuna kui ka dekoratiivse elemendina. Akna- ja metallidetailide mustjaspunane toon viitab rahvusmustrites esinevatele punastele vöökirjadele, lisades fassaadile erilise värviaktsendi, mis seob hoone visuaalselt Eesti kultuurilise pärandiga.
Fassaadilahenduses on puidumaterjal teadlikult planeeritud üksnes teise korruse mahule, et tagada selle parem säilimine ajas. Kuna esimene korrus puutub rohkem kokku pinnase lähedusest tuleneva niiskuse, vihmapritsmete ja mehaanilise kulumisega, on seal kasutatud halli tooni betoonpinda, mis on vastupidavam ja hooldusvabam. Puit paikneb kõrgemal tasandil, kus see on kaitstud otsese niiskuskoormuse ja mehaaniliste kahjustuste eest, säilitades oma esteetilise ja sooja ilme pikemas perspektiivis. Selline materjalide jaotus toetab hoone pikaealisust ning vähendab tulevikus vajalikke hoolduskulusid.
